Kuidas töötab auto, millega sageli sõidame, šassii? Täna saate väikeste seeriatena läbi gifide demo, laske meil selle tööpõhimõttest intuitiivsemalt aru saada.
01 manuaalkäigukast
â – ¼
Manuaalkäigukasti nimetatakse manuaalkäigukastiks (MT), tuntud ka kui mehaaniline käigukast, see tähendab, et käsi peab käigukangi (üldtuntud kui "käepideme käepide") liigutama, et muuta käigukasti võrgusilma positsiooni ülekandes, vahetada ülekandearvu, et saavutada ülekande eesmärk.
Selle lihtne struktuur, usaldusväärne jõudlus, madalad valmistamis- ja hoolduskulud ning kõrge ülekandeefektiivsus (teoreetiliselt kütusesäästlikum) lisaks sellele, et tegemist on puhtalt mehaanilise juhtimisega, käiguvahetusele reageerimine on kiire ja võib otsesemalt väljendada juhi tahet ning seetõttu lõbusam on sõita, need on manuaalkäigukasti eelised. Võrreldes automaatse käigukastiga on aga tülikas töötada ja käiguvahetusel, kui ilmset miinust ei korvata.
02 sidur
â – ¼
Sidur asub hooratta korpuses mootori ja käigukasti vahel. Sidurisõlm kinnitatakse kruvide abil hooratta tagumisele tasapinnale. Siduri väljundvõll on käigukasti sisendvõll.
Autosõidu ajal saab juht vastavalt vajadusele siduripedaalilt alla astuda või seda vabastada, nii et mootor ja käigukast ajutiselt eralduvad ja järk-järgult sisse lülituvad, et mootor välja lülitada või üle kanda ülekandemehhanismi jõuülekandele. toitesisend.
Siduri funktsioon on mootori ja käigukasti muutmine järkjärgulise sisselülitamise vahel, et tagada auto tõrgeteta käivitamine; Katkestage mootori ja käigukasti vaheline ühendus ajutiselt, et hõlbustada vahetust ja vähendada käigu mõju; Kui auto hädapidurdus võib mängida eraldavat rolli, vältige ülekandesüsteemi ülekoormamist, et mängida teatud kaitsvat rolli.
03 diferentsiaal
â – ¼
Diferentsiaal võimaldab vasakul ja paremal (või esi- ja taga) veoratastel pöörduda erinevatel kiirustel. See koosneb peamiselt vasak- ja parempoolsest võlli käigust, kahest planetaarülekandest ja hammasrattast.
Funktsioon on see, kui auto pöördub sõitmiseks või ebatasasel teepinnal sõitmiseks nii, et vasakule ja paremale rattad pöörlevad erineva pöörlemiskiirusega, see tähendab, et veoratta mõlemad küljed tagaksid puhta veeremise. Diferentsiaal on ette nähtud vasaku ja parema ratta kiiruse erinevuse reguleerimiseks.
Nelja ratta korral peavad neli ratast juhtima ühendama kõik rattad, kui mehaaniline ühendus koos, ei saa auto neli ratast kurvis liikuda sama kiirusega, et lasta autod sõidavad kõvera põhikonstantsi pöörlemiskiirusel, siis tuleb esi- ja tagaosa kiiruse erinevuse reguleerimiseks kasutada keskmist diferentsiaali.
Auto vedrustussüsteem
â – ¼
Vedrustussüsteem on auto raam ja autosild või ratas kõik edastavad seadme ühendamiseks vajaliku jõu üldnimega, selle ülesandeks on jõu edastamine ratta ja sõiduki raami vahel ning jõu väändejõud ja puhver ebaühtlaselt teepind sõiduki raami külge või sõiduki kere kokkupõrkejõud ning selle nõrgenemine põhjustab vibratsiooni, tagab auto sujuva liikumise.
Vedrustussüsteemi õige funktsioon on keha toetamine ja ratsutamistunde parandamine. Erinevad vedrustuse sätted muudavad juhil erinevad sõidutunnetused. Pealtnäha lihtne vedrustussüsteem ühendab auto stabiilsuse, mugavuse ja ohutuse määramiseks mitu jõudu.
Tüüpilised vedrustusstruktuurid koosnevad elastsetest elementidest, juhtmehhanismist ja amortisaatoritest ning mõnel konstruktsioonil on puhverplokid ja külgmised stabilisaatorivardad. Elastsed komponendid ja lehtvedru, õhkvedru, spiraalvedru ja väändetala vedru ja muud vormid ning tänapäevases autovedrustussüsteemis kasutatakse enamasti spiraalvedru ja väändetala vedru, mõned luksusautod kasutavad õhkvedru.
05 universaalliigend
â – ¼
Universaalne liigend (see tähendab universaalne liigend) on mehhanism muutuva nurga jõuülekande teostamiseks, mida kasutatakse ülekandetelje asukoha muutmiseks.
Kardaanvõlli ja veovõlli kombinatsiooni nimetatakse kardaanvõlliks. Esiosa mootori tagarataste juhitavates sõidukites paigaldatakse universaalne liigendülekandeseade ülekandevõlli väljundvõlli ja veotelje pea reduktori sisendvõlli vahele. Esirattaveoline sõiduk, mille mootor on ette suunatud, jätab veovõlli välja ja universaalliigend paigaldatakse esisilla ja ratta vahele, mis vastutab sõidu ja juhtimise eest.
05 trummelpidur
â – ¼
Trummelpidur on piduritrumli kasutamine statsionaarses piduriklotsis hõõrdumiseni piduritrumli ratta pöörlemisel, et tekitada hõõrdumist, et vähendada ratta pöörlemispiduriseadme kiirust.
Piduripedaali vajutamisel põhjustab jalaga rakendatav jõud piduri peapumba kolvi piduriõli edasi ja surub õli teele survet. Rõhk kantakse piduriõli kaudu iga ratta piduripumba kolvi. Piduripumba kolb lükkab piduriklotsid väljapoole, põhjustades hõõrdumist piduriklotside ja piduritrumli sisepinna vahel ning tekitades pidurdamise eesmärgi saavutamiseks ratta kiiruse vähendamiseks piisavalt hõõrdejõudu.
06 ketaspidur
â – ¼
Ketaspidur koosneb rattaga ühendatud piduriketasest ja ketta servas olevast piduriklambrist. Pidurdamisel surub kõrgsurvepiduriõli piduriklotsi piduriketta kinnitamiseks, luues nii pidurdamisefekti.
Ketaspidurisüsteemi tööpõhimõte on paigaldada lilletrumlile rattaga sünkroonselt pöörlev ketasplaat ning paigaldada nihikud esihargi ja raami külge ning seejärel kinnitada ketasplaat pidurisadula kaudu suportitesse, et saavutada pidurdamise eesmärk.
07 esiosa
â – ¼
Esiülekanne tähistab mootori esi- ja esiratta ajami režiimi. Kaasaegsetes keskmistes ja väikestes autodes on rohkem esiosa.
Selle eelised on järgmised: lihtsa mehhanismi abil, võrreldes eesmise ja tagumise ajamiga, et säästa vedav võlli esi mootorist tagaratta jõuülekande juhtimiseks, säästa kütust.
08 ees ja taga
â – ¼
Esi- ja tagavedu on mootori esi- ja tagavedu, mis on üks traditsioonilisemaid sõiduvorme.
Nii kodu- kui välismaal on vähe ees- ja tagavedudega väikeautosid, kuid enamus veoautodest (sealhulgas pikapid), mõned autod (eriti luksusautod, võistlus- ja sportautod) ning mõned sõiduautod kasutavad eesmist ja tagumist sõitu.
09 neli nelikvedu
â – ¼
Esimene nelikvedu juhib mootorit nelja rattaga edasi auto ette. Kuna kõigil neljal rattal on jõuallikas, on eesmistel neljal parem juhitavus kui konstruktsioonil, mis toetub ainult esi- või tagaratastele.
Seda paigutust kasutatakse tavaliselt ralli- ja maastikusõidukites ning mõnede tuntumate esi-nelja ajamissüsteemide hulka kuuluvad audi Quattro, mis pani oma nime 1980. aastate rallidel, ja teesulgur-sportlik tarbesõiduk.
